Rendileping
Rendileping sobib vara kasutusse andmiseks, kui rentnik saab rendiesemest ka tulu, vilja või muud kasutuseelist, näiteks maa, ärivara või seadme rentimisel.
Mis see dokument on?
Rendilepinguga annab rendileandja rentnikule asja ajutiseks kasutamiseks ja rentnik maksab renti. Kui tegemist on tavapärase eluruumi või äriruumi kasutamisega, vali pigem üürileping; rendileping sobib paremini olukorras, kus rendiesemest saadakse tulu või vilja.
Millal see dokument sobib
- Maa, põllumaa, laoala või muu vara rendile andmisel
- Kui rentnik kasutab vara tulu teenimiseks
- Kui tuleb fikseerida renditasu, tähtaeg ja tagastamise kord
- Kui vara korrashoiu ja kindlustuse kohustused vajavad selget jaotust
Mida DokPro mall sisaldab
- Poolte andmed ja rendieseme kirjeldus
- Kasutusotstarve ja lubatud tegevused
- Renditasu, maksetähtaeg ja viivis
- Korrashoid, kulud, kindlustus ja vastutus
- Viljade või tulu kasutamise kokkulepe
- Rendieseme tagastamise kord
RENDILEPING
Mari Mets, edaspidi Rendileandja, ja Jaan Tamm, edaspidi Rentnik, sõlmivad rendilepingu alljärgnevas.
1. Rendiese. Rendileandja annab rentnikule kasutamiseks põllumaa kinnistul Kase tee 4, Tartu vald.
2. Kasutusotstarve. Rentnik kasutab rendieset eesmärgil mahepõllumajandusliku tootmise korraldamine.
3. Tähtaeg. Leping kehtib alates 01.06.2026 kuni 31.05.2027.
4. Rent. Rentnik tasub rendileandjale 450 € kuus, hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks.
5. Korrashoid. Rentnik hoiab rendieset heaperemehelikult ja kannab tavapärased kasutuskulud.
6. Viljad ja tulu. Rentnikul on õigus kasutada rendiesemest saadavat tulu ja vilja ulatuses saagikoristus ja müük rentniku arvel.
7. Tagastamine. Rendieseme tagastamisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt.
Meeldetuletus. Rendileping ja üürileping ei ole päris sama asi. Kui soovid anda eluruumi või kontori lihtsalt kasutusse, sobib enamasti üürileping; kui kasutaja saab rendiesemest tulu või vilja, võib sobida rendileping.